Miks meditsiinitöötajad kannavad kompressioonisokke?
Jaga
Pikk valve tähendab sageli tunde seistes, kõndides ja ühest ruumist teise liikudes. Kui tööpäev möödub suuresti jalgadel, võivad õhtuks tekkida raskustunne, väsimus, turse või pingetunne säärtes.
See ei ole ainult ebamugavustunne. Pikaajaline seismine on seotud ka suurema kroonilise veenihaiguse ja veenilaiendite riskiga, mistõttu on kompressioonisokid paljude õdede, arstide ja teiste tervishoiutöötajate igapäevase tööriietuse praktiline osa.
Mis juhtub jalgadega pika tööpäeva jooksul?
Püstiasendis peab veri liikuma jalgadest tagasi südame suunas gravitatsiooni vastu. Sellele aitavad kaasa veeniklapid ja säärelihased, mis töötavad liikumisel omamoodi pumbana.
Kui inimene seisab pikalt või liigub tööpäeva jooksul viisil, mis ei võimalda jalgadel piisavalt puhata, suureneb rõhk alajäsemete veenides ning vedelik võib hakata kudedesse kogunema.
Tulemuseks võivad olla:
- jalgade raskustunne;
- pahkluude ja säärte turse;
- pingetunne;
- väsimus või valutunne;
- nähtavamaks muutuvad pindmised veenid.
Tööga seotud alajäsemete turset on kirjeldatud eriti inimestel, kes seisavad või istuvad pikalt järjest. Uuringud näitavad, et kompressioonsukad võivad sellist turset märgatavalt vähendada.
Miks on meditsiinitöötajatel veenilaiendite risk suurem?
Veenilaiendid tekivad siis, kui pindmiste veenide seinad ja klapid ei tööta enam piisavalt tõhusalt ning veri hakkab veenides tagasi valguma ja kogunema.
Pikaajalist seismist peetakse üheks oluliseks tööga seotud riskiteguriks.
2021. aasta süstemaatilises ülevaates leiti, et üle 3–4 tunni päevas seismist oli seostatud suurema veenilaiendite riskiga.
Õdedega läbi viidud uuringus leiti samuti, et vähemalt neli tundi järjest või päeva jooksul seistes töötamine oli seotud suurema venoosse refluksi ehk vere tagasivoolu riskiga.
Veel pikemaajalist seost näitas 12-aastane Taani prospektiivne uuring: inimestel, kelle töö nõudis pikaajalist seismist või kõndimist, oli suurem risk vajada hiljem veenilaiendite tõttu haiglaravi.
Ka tervishoiutöötajate seas on veenihaigusi sageli. 2023. aasta ülevaates oli tervishoiutöötajate uuringutes kroonilise veenihaiguse keskmine levimus 58,5% ja veenilaiendite levimus 22,1%, kuigi tulemused erinesid uuringuti märgatavalt.
See ei tähenda, et kõigil meditsiinitöötajatel tekivad veenilaiendid. Riski mõjutavad ka vanus, pärilikkus, rasedused, kehakaal ja muud tegurid. Kuid pikkade vahetuste jooksul seismine on üks tegur, mida tasub tõsiselt võtta.
Kuidas kompressioonisokid töötavad?
Kompressioonisokid avaldavad jalale kontrollitud survet.
Gradueeritud kompressiooni puhul on surve tavaliselt kõige tugevam hüppeliigese piirkonnas ja väheneb ülespoole liikudes.
See aitab:
- vähendada veenide läbimõõtu;
- toetada veeniklappide tööd;
- parandada vere tagasivoolu südame suunas;
- vähendada vedeliku kogunemist kudedesse;
- leevendada turset ja raskustunnet.
Praktilises mõttes tähendab see, et jalad võivad pika tööpäeva lõpuks tunduda vähem rasked ja turses.
Kas kompressioonisokkidest on päriselt kasu?
Jah, tööga seotud turse ja veenisümptomite vähendamise kohta on olemas mõõduka tugevusega teaduslik tõendus.
Euroopa veenihaiguste eksperdid koostasid tõenduspõhise konsensusdokumendi, milles soovitatakse meditsiinilisi kompressioonsukki kasutada ka tervetel inimestel, kellel on suurenenud risk jalgade turse tekkeks – näiteks pikaajalise seisva töö tõttu.
Rabe jt konsensusdokumendis anti soovitusele ennetada tööga seotud jalaturset GRADE 1B hinnang ehk tegemist on tugeva soovitusega, mida toetab mõõduka kvaliteediga tõendus.
Sama dokument soovitab kompressioonsukki ka juba tekkinud tööga seotud turse vähendamiseks ning veenisümptomite, näiteks raskustunde, pinge ja valu leevendamiseks.
Oluline on siiski üks vahe teha: kompressioonsokkide võime vähendada turset ja sümptomeid on hästi toetatud, kuid seni ei ole randomiseeritud uuringutega tõestatud, et nende kandmine ennetaks kroonilise veenihaiguse progresseerumist või takistaks veenilaiendite teket. Seda rõhutavad ka Rabe jt.
Seega võib öelda, et kompressioonisokid toetavad veenisüsteemi ja vähendavad tööpäeva jooksul tekkivat koormust, kuid neid ei tohiks reklaamida kui veenilaiendite kindlat ennetusvahendit.
Miks sobivad kompressioonisokid eriti hästi meditsiinitöötajale?
Meditsiinitöös tähendab „jalul olemine" sageli palju enamat kui lihtsalt seismist.
See võib tähendada:
- 8–12-tunniseid vahetusi;
- pikki operatsioone või protseduure ühes asendis;
- pidevat kõndimist palatite vahel;
- väheseid võimalusi jalgu kõrgemale tõsta;
- korduvat koormust päevast päeva.
Sellistes tingimustes võivad kompressioonisokid olla üks lihtne viis vähendada tööpäeva jooksul tekkivat turset ja raskustunnet.
Need ei asenda liikumist, sobivaid jalanõusid ega puhkepause, kuid võivad olla osa igapäevasest töötervishoiust.
Millal kompressioonisokid jalga panna?
Kõige mõistlikum on panna kompressioonisokid jalga hommikul või enne töövahetuse algust, enne kui jalad on jõudnud tursuda.
Kui panna sokid jalga alles siis, kui turse ja raskustunne on juba tekkinud, on nende ennetav toime väiksem.
Sokk peab olema õiges suuruses ja ühtlaselt jalas – kortsud, rullunud servad või liiga väike suurus võivad tekitada liigset lokaalset survet.
Millist kompressioonitaset valida?
Kompressiooni tugevust väljendatakse ühikuga mmHg.
Tööga seotud turse ja väsimuse uuringutes on kasutatud sageli kerget kuni mõõdukat kompressiooni, näiteks 10–20 mmHg või 15–20 mmHg.
Ühes uuringus vähendasid 11–21 mmHg kompressiooniga põlvikud märkimisväärselt tööpäeva lõpuks tekkivat turset inimestel, kelle töö nõudis pikaajalist seismist või istumist.
Rabe jt konsensus rõhutab samuti, et juba madalama rõhuga, umbes 10–20 mmHg kompressioon võib vähendada sümptomeid ja turset. Üldine põhimõte on kasutada võimalikult madalat survet, mis annab soovitud leevenduse.
Tugevam kompressioon ei ole automaatselt parem.
Millal on vajalik ettevaatus?
Kompressioonisokid ei sobi kõigile.
Eriti ettevaatlik tuleb olla juhul, kui inimesel on teadaolev või kahtlustatav perifeerne arteriaalne haigus, sest tugev kompressioon võib häiritud arteriaalse verevarustuse korral olukorda halvendada.
Vajadusel hinnatakse enne tugevama kompressiooni kasutamist arteriaalset verevarustust, näiteks pahkluu-õlavarre indeksi ehk ABPI abil.
Ettevaatust vajavad ka inimesed, kellel on:
- perifeerne neuropaatia või tundlikkushäire;
- väljendunud nahakahjustused või põletik;
- diabeet koos neuropaatiaga või arteriaalse verevarustuse häirega;
- dekompenseeritud või halvasti kontrollitud südamepuudulikkus;
- muud diagnoositud veresoonkonnahaigused.
Kui kompressioonisokkide kandmisel tekib uus või tugevnev valu, tuimus, külmatunne, naha värvimuutus või muu ebatavaline sümptom, tuleks sokid eemaldada ja vajadusel pöörduda tervishoiutöötaja poole.
Kompressioonisokid ei pea välja nägema „meditsiinilised"
Kompressioonsokkidest mõeldakse sageli kui beežidest või mustadest ravisukkadest.
Tegelikult võivad igapäevaseks tööks mõeldud kompressioonisokid olla värvilised, mustrilised ja osa tööriietusest.
Funktsionaalsus ja isikupära ei pea teineteist välistama.
Kui kompressioonisokid aitavad tööpäeva jooksul jalgu toetada, võivad need samal ajal olla ka väike detail, mis teeb vormi rohkem sinu omaks.
Kokkuvõte
Meditsiinitöötajate töö tähendab sageli pikki perioode seistes ja kõndides ning just pikaajaline seismine on seotud suurema jalgade turse, kroonilise veenihaiguse ja veenilaiendite riskiga.
Gradueeritud kompressioonisokkide kasutamise kohta tööga seotud turse puhul on olemas tugev kliiniline soovitus. Rabe jt eksperdikonsensus soovitab neid kasutada nii veenihaigusega inimestel kui ka tervetel töötajatel, kellel on suurenenud risk tööga seotud jalaturseks.
Kompressioonisokid võivad aidata:
- vähendada tööpäeva jooksul tekkivat turset;
- leevendada raskustunnet ja pinget;
- toetada vere tagasivoolu jalgadest;
- muuta pikad vahetused jalgade jaoks mugavamaks.
Samas ei ole praegu piisavalt tõendeid väitmaks, et kompressioonisokkide kandmine iseenesest hoiab ära veenilaiendite tekke või kroonilise veenihaiguse progresseerumise. Nende kõige paremini tõestatud kasu on turse ja veenisümptomite vähendamine.
Pika seisva töö puhul tasub kompressioonisokke käsitleda ühe praktilise osana jalgade eest hoolitsemisest – koos liikumise, sobivate jalanõude ja võimalusel puhkepausidega.
Vaata Medora kompressioonisokkide valikut →
Artikkel on informatiivne ega asenda meditsiinilist nõustamist. Kui sul on veresoonkonnahaigus, püsiv turse, valu, tundlikkushäire või muu tervisemure, pea enne kompressioontoodete kasutamist nõu tervishoiutöötajaga.